facebook

huhuh-huu. mul jäänud veel natuke vähem kui üks kuu pidada vastu feissbukiga liitumise survele. kõik kasutavad seda siin ja peaaegu iga päev üritab keegi mulle selgeks teha, et ma pean sinna omale konto tegema. vahepeal on juba selline tunne, et ok-ok, kohe teen kasutaja ära, aga siis magan ennast selgeks ning liitumine lükkub edasi. kusjuures, kui ma oleksin juba feissbuki liige, siis võiksin vist koostada 3d kujundeid endast, sest igal erasmuse peol on kaks korda rohkem fotokaid kui inimesi. ja kõik need pildid laetakse üles. kui keegi hommikul köögis nina nokib, siis enne lõunapausi, on see kõigile teada.

kas tõesti on meie elu määratud olema sedavõrd avalik? kas ma olen tehnoloogiliselt tagurlik, kui ma keeldun oma elu kõiki hetki kogu maailmaga jagamast? huvitav, kui palju sotsiaal-filosoofilisi artikleid on avaldatud, mis keskenduvad eksistentsialismile maailmas, kus privaatsus on tänu internetile täielikult kadunud. teatud mõttes on see vana hea 1984-suure-venna situatsioon, ainuke erinevus seisneb selles, et me ise oleme nõus oma elu väljanäitusele viima. efekt on lõpp-kokkuvõttes sama: riik ja rahavas saavad hinnata teise inimese elu ja me ei tunnegi ennast ahistatuna. jube põnev oleks siia taha mingi võimas vandenõuteooria valmis kirjutada. et kuradi kapitalistid nagu rockefeller plaanisid seda koos vabamüürlastega - kindlasti peavad vabamüürlased seotud olema, sest juba kuningas artur ja võlur merlin valmistasid esimese interneti prototüübi, mis sisaldas vändaga youtube'i ja pärgamendirullidel facebooki. ühesõnaga, kapitalistid plaanisid kommunismi feilimise, ainult et ise analoogsete meetoditega rahvast kontrollida. kahjuks kipun nõustuma ühe mõtlejaga, kelle nime ei suuda meenutada, aga kes leidis, et kuidagi raske on uskuda, et inimene on niivõrd tark olend, kes suudab plaanida ühiskonna kulgu aastasadu ette. ja väänata seda enda kasuks, nii et tema lastelaste lastel oleks hea elu ja palju võimu :-)

aga aitab mölast, ma ilmselgelt ei taha tööga tegeleda. paneme posti lukku.

tänane laul, hmm, las ma mõtlen, võibolla midagi sellist: gianna nannini - i maschi [6]