meil oli siin catanias möödunud nädalal hull möll. tähistati linna kaitsepühaku s. agata surma aastapäeva. lõuna itaalias, eriti sitsiilias on kombeks sellist asja tähistada. nimelt on itaalias igal külal ja linnal oma kaitsepühak - jumal tänatud, et neid pühakuid nii palju on, muidu ei jaguks kõigile :-) igatahes on selle kaitsepühaku päeva tähistame suurem püha kui jõulud, aastavahetus ja hannukah kokku. vaba päev töölt ja suur läbu tänavatel on pidustuste kohustuslik osa. kui enamik väiksemaid linnasid piirdub ühepäevase pidustusega, siis catania, kui suurlinn peab vajalikuks pidutseda 3 päeva. normaalne.
aga mida ikkagi tähendab see pidu? põhimõtteliselt võetakse toomkirikust pühaku, antud juhul püha agata, kondid ja taritakse neid 3 päeva mööda linna, kus kõik saavad talle küünlaid panna (hehee, ma juba tean, kuidas andres muigab). inimesi ja küünlaid on muidugi kümneid tuhandeid kordi rohkem kui seda vaest piinatud pühakut ning seega ootab pühakut iga natukese aja tagant kastiauto, kuhu kõik annetatud küünlad maha laetakse. järgneval pildil on näha catania vanalinna üks peatänavaid, pühaku vanker, valge kast kuhu neid kuradima küünlaid tõstekse ning rahvamass, kes kogu seda püha üritust ümbritsevad. täpsustuseks võin öelda, et pildile on jäänud ainult killuke sellest massist, mis kõik tänavatele kogunes.
 |
| From St. Agata Festival at Catania, 2009-02-05 |
üks ägedamaid ja samas ka ohtlikumaid asju olid suured pooleteist meetri pikkused ning ca. 40 sentimeetrise läbimõõduga küünlad mida vennad mööda tänavaid oma õlgadel tassisid. nende küünalde eest hoiatati mind juba enne pidustusi, nimelt tormavad nad nende küünaldega päris kiiresti läbi rahvamassi ja kuna rahvast on hästi palju, siis leek ning kuum vaha moodustavad päris põletava kombinatsiooni. iga küünla ees kõnnib üks abimees, kes karjub ja põhimõtteliselt tõukab eest igaühe, kes teele jääb.
 |
| From St. Agata Festival at Catania, 2009-02-05 |
 |
| From St. Agata Festival at Catania, 2009-02-05 |
viimasel hommikul enne püha agata jõudmist tagasi oma koju ehk duomo katedrali, avanes via etneal selline vaatepilt (vt. järgnev video). inimesed on juba täiesti läbi, sest vähemalt öö otsa on nad marssinud ning pühendunumad neist võivad olla juba kolmandat päeva tänaval. veel on kuulda kerget karjumist, kui kellelgi on juhtumisi hääl alles ning video päris lõpus on kuulda ka plaksutamist. nimelt, kogu aeg hüüti kooris "cittadini", millele vastati samamoodi "wiva sant' agata!". teine karjumisharjutus oli "cemu tutti devoti tutti?", mille vastuseks paistis kõige paremini sobivat "cettu! cettu!" ja kui keegi parajasti ei karjunud, siis lihtsalt plaksutati.
aga olgem ausad, ükskõik kui tähtis see pühak ka poleks, kõige olulisem on ikkagi ennast tema taustal jäädvustada.
 |
| From St. Agata Festival at Catania, 2009-02-05 |
kui on huvi vaadata rohkem pilte, siis tänu mu äsjasoetet digikale, on võimalik heita pilk peale minu picasa albumile.
samuti saab püha agata kohta lugeda rohkem siit. võimas tädi oli, peatas laava oma looriga ja jäi jumala nimel tissidest ilma... ma olen sõnatu!
ok, tutti-frutti, uus sissekanne! tahaks pilte su kodust, elamisest. ja juttu ka. kus sa elad seal? ilmaoludest, doktoritööst jne!
ReplyDeleteJah, kaua võib!
ReplyDeleteMe hakkame juba arvama, et Sul on seal nii lõbus, et meie igatsemiseks üldse aega ei jää..
'lõbus' pole päris õige sõna. ma olen siin 'töine' - jah, see on palju parem sõna. päevad mööduvad laboris, mistõttu ei ole õhtuti jaksu eriti blogi pidada. pidu eriti ei pane. kellegagi korralikult võtta ei ole jms. kui ma ennast liiga sundima hakkaks, siis tekiks siia terve jada masendavaid postitusi :-) aga varuge kannatust, üritan peagi fännide soovidele vastu tulla ja üht-teist kirja panna.
ReplyDelete