katsu merd. tuleb välja, et otsustasin veel ühe posti kirjutada. istun hetkel milaano lennujaamas ja kergelt öeldes, raske on olla. võtsime alega väheke viina ja teps mitte ei mäleta, kuidas õhtu lõppes. igatahes hommikul ärkasin selle peale, et paola helistas ja küsis, miks ma juba väljas ei ole. viskasin kiiresti nähtavad asjad kotti ja ronisin haisvana õue. tunnen kaasa kõigile, kes lennukis minu lähedal peavad istuma.
aga eile oli siis tomatipidu: saksamaalased valmistasid rohkelt tomatieineid, paola lisas oma panuse ja meie alega lürpisime õlut, veini, viina. sakslased tegid mulle ilgelt ägeda skräpbuki - kui lõpuks ühes tükis eestisse jõuan, siis jagan seda teie kõigiga. muidugi on see umbes 98 protsenti täis kõivõimalikke sisekülje nalju - inside jokes :-) kammooon, naeratage palun. mul on niigi sitt olla.
ok, panen mula lukku! kanye west minu kõrvaklappides on aga kuradima hea - ma vist hakkan varsti hiphopi pedeks. nagu täiega.
ahjaa, mis ma siis ikkagi sitsiiliasse unustasin! oma hambaharja ja näokreemi - püksirihm on ilusasti kaasas. võibolla avastan eestis veel midagi.
olge ilusad!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
karl jõi nii, et maa värises
ReplyDelete